Kuueteistkümnendal detsembril kuusteist aastat tagasi sündisid esimesed Lexberryd! Unetu öö lõppes sellega, et viis emast kutsikat sibasid pesakastis – see oli nii alles ja samas nii ammu… Täna tähistab koos meiega seda tähtsat päeva üks nendest viiest, Emma on vapper russellimutike, kes oma sünnat juba maha ei maga :).
Et kõik ausalt ära rääkida, siis algas Emma sünnipäeva pidamine juba paar nädalat tagasi. Nagu kõik need aastad kombeks on olnud, siis alustuseks jalutuskäik ja seejärel pannkoogid-kingitused. Kohal olid peaaegu kõikide e-tibide pered, põhjusega puudujateks olid vaid haigeks jäänud Elsi-Anne perekondlased. Ja loomulikult olid kõigil kaasas neljajalgsed pereliikmed. Elli-Kaia perre on parima sõbra kohustusi täitma asunud whippet Pippa, kes hea meelega kampa russelleid jooksutas. Erti-Annika neljakäpaline Vilma oli aastaid kaaslaseks Ertule ning mäletab ka teisi e-tibisid. Emily-Anne-Mai perekond laienes alles sel suvel russellipoiss Bruno võrra. Ja no loomulikult peakangelane Emma – tema perenaine Tiina võttis kaasa nii Emily tütre Lotta kui ka nende pere uue russelli Kati! Kõlab ju natuke nagu Mehhiko seebikas, kõik on kellegi sugulased või naabritädi Bibid :P. Igal juhul on see üliarmas, et meie e-tibide perekond ikka kokku hoiab ja üheskoos on nii tore meenutada neid vahvaid tegelasi, kes aastaid meid ühendasid ja rõõmustasid!
Alustuseks siis kiiremad ringid Kadriorus – kõik kuulsid ja nägid, et me kohal olime! Vastutulijatelt saime ka õnnesoove, kui kuuldi, et koera sünna pidu on käimas 🙂
Traditsioonilisel kivipildil pidi seekord Emma üksinda poseerima. Eks ta veidi õnnetu oli, ilmselgelt koos õdedega oli hoopis teine mekk kivikunn olla.
Aga peale paari klõpsu pääses Emma juba sülle 🙂
Pargitiir tehtud, läks pannkoogipidu Randveres lahti. Ja kuigi koeri oli kohal enam kui mitu, siis oli ikkagi kahtlaselt vaikne. Meenutasimegi heldimusega seda rööprähklemist, mis noorte e-tibide sünnipäevadel toimus. Alati oli keegi kuskil midagi korraldamas, veidi kakelust, mõned kingivargused, sõda pannkookide pärast jne jne. Pilvepiiril olevatele õdede mälestuseks süütasime aga küünlad.
Eriti laheda temaatilise sünnipäevamagustoidu organiseeris aga Annika – kohupiima kreemi oli hea nii pannakale määrida kui niisama süüa, lisaks said koeradki tühjaks söödud karpe lakkudes osa sellest rõõmust.
Emma sai aga uhkelt oma kingitustega poosetada. Ja ei pidanud neid mitte kui kellelgagi jagama 🙂
Kaminapilt sai tehtud nii ainult sünnipäevalapsega…
…kui ka külalistega.
Ilusat sünnipäeva, kallis Emma!!!